Miks kasutada solaariumikosmeetikat?

On fakt, et päevitamine kurnab ja kuivatab nahka, tekitades kortse ja muutes Teie naha vastuvõtlikumaks võimalikele kahjustustele. Loodusliku päikese käes aitavad Teie naha loomulikku kaitsevõimet pikendada UV-kaitsega kreemid, solaariumipäevitus esitab kreemile aga hoopis teised nõudmised. Solaariumiseanss kestab lühikest aega, kuid UV-kiirgus on märgatavalt intensiivsem kui tavapäikese käes samal ajavahemikul. Seetõttu võiks solaariumis vastava kreemi-geeli-õliga aidata kaasa sellele, et Teie nahk lühikese aja jooksul suudaks võimalikult kiirelt melaniini toota ehk päevituda. Samas on oluline säilitada naha niiskustasakaal.

Päevitamiseks solaariumis on olemaks spetsiaalne kosmeetika. Tegemist on mitmesuguste geelide, kreemide ja õlidega, mis – nagu ka tavakosmeetika – on välja töötatud Teie naha eripära ja vajadusi arvestades.
Solaariumikosmeetika kasutamine ei ole kohustuslik, küll aga soovituslik, kui soovite minimaalse ajaga saavutada maksimaalset jumet, sealjuures nahka kahjustamata.
Päevitus tekib epidermise pealmistes kihtides, kus UV-kiirte ja verehapniku koostoimel toimub naha pigmentatsioon. Päevituseelsed tooted sisaldavad aineid, mis seda protsessi oluliselt kiirendavad. UV-kiirgus kuivatab nahka, seetõttu sisaldab solaariumikosmeetika ka rohkelt nahka niisutavaid ja hooldavaid aineid, mis on olulised, et nahal ei ilmneks enneaegseid vananemise tundemärke.
Soovituslik on ka päevitusjärgse kosmeetika kasutamine, sest UV-kiirgusest kurnatud nahk vajab hooldust nii päevituse ajal kui selle järgselt.

Kõik, kes on külastanud solaariumi, on tuttavad probleemiga, et nahale võivad jääda heledamad laigud. Et saavutada valgete laikudeta, täiesti ühtlast päevitust, peab teadma, et naha päevitusvõime ei ole kogu kehal ühesugune, vaid sõltub pigmenti moodustavate rakkude olemasolust. Lisaks, lamades solaariumiaparaadi akrüülalusel, aeglustub mõningate nahapiirkondade vereringe ja sellest tulenevalt väheneb ka naha hapnikuvarustus. Liigse surve tõttu, mida tekitab neile toetumine, võivad heledamaks jääda näiteks selgroog ja õlanukid. Solaariumikosmeetika aitab ühtlustada Teie naha loomulikku võimet pigmenti moodustada.

Solaariumikosmeetika abil on niisiis võimalik saavutada päevitus kiiremini ning hoida  kauem ühtlase ja loomulikuna.

Mis on päikesevalgus?

Päikesevalgus on energia, mis levib erineva lainepikkusega kiirte abil. Me eristame ultraviolettkiiri (ultraviolettvalgust), nähtavat valgust ja sooja infrapunast kiirgust (IP valgust).

Päikesevalgus, mis jõuab Maale pärast stratosfääri ja atmosfääri läbimist, on oma koostiselt muutunud. Osoonikiht näiteks neelab osa ultraviolettkiirguse kõige kahjulikematest komponentidest. Eemaldatakse UV-C ja osaliselt ka UV-B kiirgus, samal ajal kui UV-A kiirgus jääb olemuselt samaks.
Kuid päikesekiirguse neeldumine sõltub ka paljudest teistest faktoritest nagu aastaaeg, asukoht Maal (laiuskraad), kõrgus merepinnast, päeva aeg, kohalik kliima, õhu saastatus ja ka näiteks päikesekiirte peegeldus mererannalt, veelt ja lumelt. Nende faktorite tõttu varieerub meieni jõudva ultraviolettkiirguse doos iga päev. Oma rolli mängib ka õhenev osoonikiht: läbi aukude selles looduslikus filtris jõuab meieni üha rohkem kahjulikku ultraviolettkiirgust.

Kui loodusliku päikese toimet sellise nurga alt vaadelda, siis näete, et see on üsna ebakindel päevituse tekitaja, millel lisaks kõigele puudub ka ajamõõtja.

Mis on päevitus?

Nahk on keha kõige suurem organ ning peamine barjäär organismi ja keskkonna vahel. Nahas on rakud, mis aitavad organismi immuunsüsteemil tõrjuda baktereid.
Päevitades satuvad nahale päikesekiired, mis sisaldavad kaht tüüpi ultraviolettkiirgust: UV-A ja UV-B (on ka kolmas tüüp, UV-C, kuid see neeldub atmosfääris enne, kui see maapinnale jõuab). UV-B kiirgus jõuab vaid naha pindmiste kihtideni (epidermiseni) ning võib põhjustada päikesepõletust. UV-A aga jõuab sügavamatesse kihtidesse, dermisesse ning tekitab päevituse. Kui ultraviolettkiirgus nahale langeb, stimuleerib see melanotsüüte (teatud rakud nahas) tootma musta pigmenti melaniini. Melaniin kaitseb nahka päikesekiirte eest, ta funktsioneerib nagu päikesevari.

Põhiolemuselt ei olegi päevitus midagi muud kui organismi loomupärane kaitse päikesevalguse vastu.
UV-B kiired stimuleerivad epidermise e marraknaha rakke (melanotsüüte) tootma rohkem valge melaniini pigmente, mis teel pindmisesse nahakihti pruunistuvad UV-A kiirte ja veres sisalduva hapniku toimel (kaudne pigmentatsioon). Kui esialgne pigmenteerumine on juba aset leidnud, pruunistub nahk kohe UV-A kiirte toimel (otsene pigmentatsioon). UV-B kiirtel on täita veel teinegi roll päikesekaitse tagamisel. Nad kutsuvad esile nn valguskalluse moodustumise (epidermise paksenemise). Kui on aset leidnud kaks nahale omast valguskaitse tagamise protsessi (pigmentatsioon ja epidermise paksenemine), võib saavutada kuni 40% kaitse.

Mille poolest erineb solaariumipäevitus nö loomulikust päevitusest?

Solaariumis päevitades leiavad aset samasugused protsessid kui looduslikus päikesevalguses. Vahe seisneb ranges doseerimises ja A-spektri ultraviolettlainete optimaalses suhtes ning karmide C-lainete mõju välistamises. Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust.
Päevitades solaariumis reageerib Teie nahk täpselt samamoodi nagu reageerinuks ta värskes õhus, nimelt päevitub ja muutub tihedamaks. (Kui see on nii, siis hästi tuntud eelpäevitus enne puhkust kaitseb Teie nahka päikese toime eest). Solaariumis ja päikese käes saadud päevitusel ei ole niisiis mingit vahet. Lõppude lõpuks toimub ju mõlemal puhul pigmendi teke täpselt ühtemoodi. Ükskõik, kas Te päevitate rannas või solaariumis, mõlemal juhul on tegemist loomuliku päevitusprotsessiga. Ei ole olemas sellist asja nagu solaariumipäevitus! Päevitus, mis on tekkinud solaariumis, kestab just niisama kaua nagu ka looduslikult saadud jume.

Solaariumil on siiski mõningaid eeliseid loodusliku päikese ees. Solaariumis saab nahka mõjutavaid ultraviolettkiiri täpselt doseerida. Enamgi veel, siin puuduvad igasugused kõrvalised faktorid. Solaariumilambid tekitavad ultraviolettkiirgust, mis ei ole sugugi halvem kui loodusliku päikese kiirgus, välja arvatud asjaolu, et solaariumiseadmetel on UV-B ja UV-A vahekord ette antud. Solaariumis päevitades saab inimene UV-kiirgust kontrollitud annuses, mille suurus on määratud teaduslikult väljatöötatud metoodikate alusel. Loomulikult on igal inimesel erinev UV-kiirte vajadus, just sellest ongi tingitud õige (mõistliku) doseerimise nõue.

NB! Solaariumis on UV-kiirgus 5 korda tugevam kui loomuliku päikesevalguse puhul. Seetõttu on liigsagedasel solaariumis käijal ka suurem oht endale nahavähki saada ning nahk vananeb kiiremini.

Miks päevitada?

Lihtsamaid põhjuseid, miks päevitatakse, on mitmeid:

• Enamik meist soovib lihtsalt saada kauni jume omanikuks.
• Päikesevalgus aitab võidelda  kevadväsimusega, lisaks on solaariumis päevitamine hea ettevalmistus puhkuseks päikeserohkes kliimas või mägedes, sest nii tagatakse nahale loomupärane valguskaitse ja väheneb päikesepõletuse oht. Kevadel päevitamine valmistab naha ette suveks.
• Solaariumis päevitamine suvel valmistab naha ette puhkuseks või hoopis lohutab inimesi, kellel tuleb suvepäevad tööl veeta. Neile, kes ei talu rannas lesimist, tagab solaarium ilusa päevituse ilma suvekuumuseta.
• Päevitamine sügisel pikendab suve ja ühtlasi valmistab Teid ette pikaks ja pimedaks talveks.
• Päevitamine talvel tagab parema meeleolu, muudab tervise paremaks, annab jõulise ja aktiivse väljanägemise. Isegi vähese päikesepaistega talvel saame me endale tagada puuduva päikesevalguse solaariumis.

Lisaks nimetatud üldistele põhjustele on veel terve rida selliseid, mille peale kohe ehk ise ei tulegi:

• Hoolikalt planeeritud eelpäevitamisega saab hoiduda päikeseallergiast ja nn Mallorca aknest.
• Ultraviolettkiirte meeldivaid toimeid kehale ja vaimule on tõestanud ka meditsiin. Vitamiin D3, mis on eluliselt vajalik kaltsiumi ja fosfori omastamiseks, leiab aset ainult päikese toimel või solaariumis ehk veelgi täpsemalt UV-B kiirte toimel. Vitamiin D3 ehk kaltsium ja fosfor on vajalikud, et luud ja lihased oleksid tugevad ning haavad paraneksid kiiresti. Niisiis kaitseb vitamiin D3 meid osterporoosi (luude hõrenemise) eest. Kaltsium ladestub luudesse just tänu vitamiin D3 moodustumisele.
• Sellele nö päikesehormoonile omistatakse veel teisigi positiivseid omadusi. See stimuleerib immunsüsteemi, tõstab organismi füüsilist jõudu, leevendab depressiooni ning sellel on positiivne toime südamele ja vereringele. Helioteraapia ajalugu, nagu ka viimased uuringud näitavad, et mõõdukas annus UV-kiirgust mõjub positiivselt immuunsüsteemile, eriti immuunsüsteemi nõrkuse või nakkushaiguste ohu korral. Ultraviolettkiired mõjuvad inimese immuunsüsteemile väga hästi. On teada, et kõrgmägede elanikud, aga ka inimesed, kes viibivad palju värskes õhus, ei jää kergesti nakkushaigustesse ja kannatavad vähem külmetushaiguste käes. Spetsialistid kinnitavad, et kiiritamine ultraviolettkiirtega, kui arvestada inimese fototüüpi ja meditsiinilisi vastunäidustusi, avaldab kahtlemata soodsat mõju.
• Ultraviolettvalgusega leevendatakse ja ravitakse edukalt isegi nahahaigusi, nagu akne, psoriaas ja neurodermatiit.
• Päevitamine aktiveerib organismi kõiki ainevahetusprotsesse, vereloomet ja sisenõristusnäärmete tegevust.

Põhjused, miks eelistada looduslikule päikesele kunstpäikest:

• Kunstpäike on spetsialistide sõnul nahale vähem kahjulik, kuna ei sisalda (või sisaldab vähem) B-tüüpi UV-kiiri, seega ei ole võimalik saada põletust.
• Solaariumis on UV-kiirgus rangelt doseeritud, A-spektri ultraviolettlainet suhe on optimaalne ja C-lainete  mõju täielikult välistatud.
• Oluline on ka aja kokkuhoid ehk see, et solaariumis annab 10 minutit sama päevitustulemuse kui mitu tundi rannas.
• Solaariumikeskuses on abiks spetsialistid, kes jagavad soovitusi ja juhiseid.

Nahatüübid – mis need on?

Nahatüübist sõltuvalt reageerivad inimesed päikesevalgusele erinevalt. Õigeks päevitamiseks peate Te tundma oma nahatüüpi. Ülemaailmselt on kasutusel naha jaotamine kuueks nahatüübiks (esimesed neli nahatüüpi esinevad Euroopas kõige sagedamini):

• I nahatüüp (umbes 2% keskeurooplastest) esineb tavaliselt kelti päritoluga, siniste silmade ja tedretähnidega inimestel. Sellisel nahal tekib alati põletus (see võib juhtuda juba 10 minuti päikese käes viibimisega) ja mitte kunagi päevitus.
• II nahatüüp (umbes 12% keskeurooplastest) saab kergesti põletuse, päevitub minimaalselt ning esineb kõige sagedamini heledanahalistel, punaste või blondide juustega ja siniste silmadega inimestel.
• III nahatüüp (umbes 78% keskeurooplastest) võib mõnikord saada kerge põletuse ning päevitub keskmiselt. Selle nahatüübiga inimestel on tavaliselt normaalne nahk, tumeblondid või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad.
• IV nahatüüp (umbes 8% keskeurooplastest) saab põletuse harva ja päevitub keskmisest tugevamini. Nahatüüpi iseloomustab helepruun või oliivivärvi nahk, tumedad juuksed ja silmad.
• V ja VI nahatüüp on tumedanahalised, kes peaaaegu kunagi ei saa nahapõletust.

Kui leiate olevat raske oma nahatüüpi määralteda, siis esitage endale järgmine küsimus: “Mida ma tunnen, kui lähen esimest korda pärast talve möödumist tunniks ajaks päikese kätte?”
Iga inimese nahk võib olla päikese käes teatud aja ilma punetuse tekketa. Seda perioodi nimetatakse minimaalse punetuse doosiks (MED).
Kui näiteks kasutada päikesekaitsevahendit faktoriga 12 ja võtta arvesse keskmist MED-i 20 minutit, siis võib päikese käes ilma põletust kartmata viibida 240 minutit (4 tundi). Peale seda aega hakkab tekkima punetus.

Te saate mõjutada oma loomuliku naha värvust päevitamisega, mida me mõnikord fakultatiivseks nahavärvuseks nimetame ja mis on loomulikult tumedam kui nahavärvus, millega te sündisite. Fakultatiivne nahavärvus sõltub seega Teie baasnaha tüübist. Ülal nimetatud küsimuse järgi on koostatud järgmine alajaotus:

Erüteem (punetus)	Päevitus	Nahatüüp
Alati tekib põletus	Ei päevitu kunagi	I nahatüüp
Alati tekib põletus	Päevitub harva	II nahatüüp
Põletus tekib harva	Päevitub hästi	III nahatüüp
Põletust ei teki kunagi	Päevitub väga hõlpsasti	IV nahatüüp

 

Kui tihti tohib solaariumis päevitada?

Õige päevitamise jaoks on lihtsad kuldreeglid:

• Ärge liialdage, päevitage mõistlikult. See on kõige tähtsam reegel, mis tähendab, et päevitada ei tohi üle ühe korra päevas.
• Rusikareegel on maksimaalselt kümme korda kahe kuni kolme nädala jooksul. Üks kuni kaks korda nädalas on piisav, et päevitus püsiks.
• Pidage kinni oma nahatüübile ette nähtud päevitusajast. Palun küsige nõu vastava väljaõppe saanud personalilt.

Päevituskuuri planeerimisel tuleb lähtuda EVS-EN 60335-2-27 soovitustest:

• Üldreeglina peaks püsiva jume saavutamiseks läbima päevituskuuri keskmiselt 7 – 10 seansiga, olenevalt Teie nahatüübist.
• Seansside vahe ei tohi olla alla 24 tunni, soovitavalt peaks seansside vaheline aeg olema 48 tundi, et nahk suudaks ära hoida võimalikke kahjustusi.
• Tuleb järgida täpselt UV-seadme juhendit seansi pikkuse kohta. Erinevate andmete järgi on aastas lubatud solaariumis käia järgmiselt: Euroopa Solaariumide Ühingu (The Sunbed Association) andmetel (tootjad) võib pidada ohutuks 60–65 päevitusseansi aastas (Veerus, 1999); Põhjamaades, kus on lubatud kasutamiseks ainult UV-seade tüüp 3, tuleb aasta solaariumikülastused arvestada nahatüüpide järgi järgmiselt: nahatüüp I – 0 korda, nahatüüp II – 10 korda, nahatüüp III – 20 korda, nahatüüp IV – 30 korda aastas; firma Philips andmetel lubatakse solaariumis käia kuni 50 korda aastas. Kuuride vahel peaks olema vähemalt 4 nädalat.
• Seansi pikkuse määramisel tuleb arvestada sellega, et uued lambid toodavad esimese 50 tunni jooksul umbes 20% rohkem UV-kiirgust. Selle tõttu on vaja lühendada solaariumi kasutusaega 20% võrra.

Mida teha, et vältida nn valgeid laike?

Miks tekivad nn valged laigud?

Käsivarte ja jalgade siseküljed ei päevitu nii hästi, kuna nendes piirkondades on vähem pigmenti moodustavaid rakke kui mujal nahas.
Nägu ei päevitu nii kergesti, kuna seal on loomu poolest paksem sarvkiht, kaitseks UV-B kiirte vastu.
Tedretähnides ja pigmendilaikudes on rohkem pigmente ning seetõttu muutuvad need tumedamaks palju kiiremini kui muud nahapiirkonnad.
Nahapiirkondades, millele me toetume, on halvem verevarustus. Hapniku puudus võib viia melaniinipigmentide vähenenud värvumiseni.

Et valgeid laike vältida:

Üldiselt tagab solaarium, tänu oma ergonoomilise kujuga alusele, parima nö survelaikudeta päevituse. Päevituse ühtlustamisele aitab kaasa spetsiaalse solaarimikosmeetika kasutamine ja see, kui end solaariumis päevitades aeg-ajalt pisut liigutate (et verevarustus ei oleks häiritud). Kindel valik oleks seetõttu näiteks püstine solaarium.

Mida teha, et päevitus püsiks kauem?

Päevitus püsib tavaliselt umbes kaks kuni neli nädalat pärast päevitamist. Naha loomuliku uuenemise tõttu eemalduvad pindmised naharakud vähehaaval. Umbes 28 päeva möödudes on nahk iseeneslikult uuenenud.
Spetsiaalse hoolduse abil vastavate kosmeetikatoodetega püsib päevitus kauem. Pärast päevitust tuleks ihule kanda päevitusjärgne emulsioon või želee, mis jahutab ja niisutab nahka.

Mida teha, et puhkusepäevitus püsiks kauem? Võiksite käia pärast puhkust kuu aja jooksul üks või kaks korda nädalas solaariumis, Mõnest minutist piisab täielikult.

Mida teha, et vältida naha päikesekahjustusi?

Et vältida põletust ja kõiki teisi suuremaid või väiksemaid nahakahjustusi, tuleb päevitamisel olla mõõdukas ja veelkord mõõdukas.
Ärge päevitage rohkem kui kord päevas ega rohkem kui 10 seanssi ühe kuuri jooksul. Jätke kuuride vahele vähemalt kuu. Seansi pikkuse valikul usaldage solaaruiumitöötaja soovitust.

Hoolitsege oma naha eest regulaarselt, eriti peale päevitust. Kui Teil on väga kuiv nahk, on tingimata vajalik kasutada spetsiaalset solaariumikosmeetikat ka päevituse ajal.

Mida teha päikesepõletuse korral?

• Asetada nahale umbes 20 minutiks 3-4 korda päevas jaheda veega kompressid. Need vähendavad valu ja sügelust. Võiks proovida ka rohelist teed, mis aitab leevendada põletikku. Sobilik on tsinkloksuti. Kasutada sagedasti soovitavalt antioksüdante (vitamiinid C ja E, vasepeptiidid jt) sisaldavaid niisutajaid, mis aitavad leevendada kuivustunnet.
• Tugevad paiksed hormoonid suudavad vähendada punetust ja sügelemist, kuid mitte rakkude kahjustust.
• Võtta võimaluse korral võimalikult kiiresti sisse põletikuvastane ravim, näiteks ibuprofen, indometatsiin või aspiriin. See aitab kontrollida nii valu kui vähendada mõningal määral põletikku.
• Antihistamiinikumid võivad leevendada sügelust. Tabletti võiks manustada ka ennetavalt enne võimaliku lööbe ilmnemist.
• Juua palju vett, kuna organism kaotab vedelikku ja toitaineid põlenud naha kaudu.
• Kui põlenud nahk hakkab maha kooruma, kasutada veidi rasvasemat niisutavat kreemi või salvi. Ihupiimad ei niisuta piisavalt ketendavat nahka.

Väldi:

• Villide avamist sekundaarse infektsiooni ohu tõttu.
• Rasvaseid salve põletuse algstaadiumis, neist ei ole abi ja neid võib olla valulik maha pesta.
• AHA-happeid sisaldavaid niisutajaid, need põhjustavad kipitust.
• Paikseid antihistamiinikume ja anesteetikume, kuna esineb suurem allergilise nahapõletiku risk.
• Liigset seebi kasutamist; seep kuivatab veelgi nahka.
• Päevitamist vähemalt ühe nädala jooksul, kuna nahk on vastuvõtlikum põletusele.

Ärge unustage, et järgides meie nõuandeid,  pole Teil päikesepõletuse pärast vaja muretseda!