Nõuanded

Päike on palsam meie hingele ja tervisele. Peaaegu kõik teavad seda tunnet: kui päike särab taevas, oleme me ülevas või lihtsalt paremas meeleolus.
Kuigi möödunud sajanditel hinnati kahvatut nahka, on tänapäeval loomulik päevitus sportlikkuse, veetlevuse ja tervise tunnuseks. Tänapäeval peegeldab välimus üha rohkemate inimeste puhul nende elustiili. Veetlevalt päevitunud nahk parandab enesetunnet.

Terve ja ilusa päevituse vältimatu eeltingimus on aga mõõdukus ja vajaliku info valdamine.

Külastades meie solaariumikeskuseid, saate kindlasti küllaldast infot ja profesionaalset nõu.  Enamikele võimalikele küsimustele (nt mis päevitus on üldse, mis on selle plussid ja miinused, kuidas solaariumis käituda, kuidas üks või teine faktor päevitust võib mõjutada jne) oleme püüdnud vastata meie koduleheküljel.
Kui midagi jääb aga arusaamatuks, ärge kartke küsida, sest rumalaid küsimusi pole olemas.

Võimalikud ohud

UV-A kiiri seostatakse kõige enam naha vananemisega, UV-B aga nahavähi tekkega. Solaariumis on kiirgus küll doseeritud, kuid ka siin tuleb olla ettevaatlik ja päevitada mõõdukalt. Melaniin suudab nahka kaitsta vaid teatud piirini. Kui liiga palju päikese käes viibida, võib see kahjustada Teie nahka järgmiselt:

  • Liiga vara tekivad kortsud
  • Tekivad pruunikad laigud nahal
  • Nahk muutub õhukeseks ja ketendavaks ning vananeb kiiresti
  • Halvimal juhul võib liigne päikesekiirgus põhjustada nahavähki ja tekitada silmahaigusi
  • UV-B kahjustab naha DNA-d, mille tulemuseks võivad olla solaarkeratoosid, fotovananemine, pigmendimuutused, herpesviiruse reaktiveerumine, basaal ja –lamerakulised vähid
  • UV-A moodustab 95-98% UV-kiirtest ning on põhiline pigmendi tootmise stimuleerija. Ta on sama ohtlik, kuna jõuab sügavamale naha alla ja tekitab mitmeid analoogseid kahjustusi. Samuti tekivad fotosensitiivsed lööbed valdavalt UV-A spektri osas
  • UV-kiirguse üledoseerimisel on oht saada nahapõletust. Päikesepõletus on intensiivne põletikuline nahareaktsioon vastuseks liigsele UV-kiirte hulgale, põhiliselt UV-B kiirtele. Suurim võimalus selle tekkeks on kella 10-16 vahel, niiske ja sooja ilmaga. Oht esineb ka talvel, kuna lumi peegeldab ~80% UV-kiirtest.
    Päikesepõletus võib ilmneda alles 24-48 tundi pärast päikese käes viibimist. Nahk muutub roosaks ja äärmiselt hellaks, võivad tekkida villid. Raskemal juhul võivad kaasneda iiveldus, nõrkus, palavik, külmavärinad ja peavalu, mis vajavad haiglaravi.
    Solaariumites UV-A kiirtest tingitud punetus ilmneb kohe, saavutab maksimumi umbes 8 tunni pärast ja püsib 24-48 tundi.

Kõiki neid ohte on lihtne vältida, kui päevitate (loodusliku või kunstpäikese käes) mõõdukalt ning järgite spetsialistide nõuandeid! Solaariumi eeliseks on siinjuures see, et on olemas koolitatud personal, kes Teid juhendab, kuidas ja kui kaua Te võite oma nahka kahjustamata UV-kiirguse käes viibida.

Elementaarseid nõuandeid esmakordsele külastajale

  • UV-kiirgus on kahjulik paljale silmale, eriti kui silmad on opereeritud. Seetõttu hoidke silmad päevitamise ajal suletuna. Kasutage alati kaitseprille, sest nahk silmalaugudel on väga õhuke ja ei kaitse silmamuna UV-kiirte eest. See võib põhjustada nägemise halvenemist ja isegi silmamuna põletust. Kui kasutate kontaktläätsesid, on soovitatav need enne solaariumiseanssi eemaldada või kasutada läätseniisutusvahendit.
  • Soovitame Teil paar tundi enne solaariumi külastamist eemaldada nahalt igasugune dekoratiivkosmeetika. Mõned kosmeetikavahendid võivad põhjustada eritundlikkust UV-kiirte suhtes.
  • Võtke ära kõik ehted.
  • Ravimite tarvitamisel pidage enne päevitamist nõu arstiga, kuna mõned ravimid suurendavad tundlikkust UV-kiirguse suhtes.
  • Esimese ja teise seansi vahe peab olema vähemalt 48 tundi. Ärge päevitage samal päeval, kui olete olnud solaariumis.
  • Pidage kinni soovitatavast seansi pikkusest, intervallidest ja kaugusest.
  • Kui nahale tekib põletik või sünnimärk, pöörduge arsti poole!
  • Kasutage solaariumis alati spetsiaalset solaariumikosmeetikat,  päikesekaitsevahendid (SPF) ja isepäevituvad kreemid võivad mõjutada Teie päevitusprogrammi, muutes päevitamise tulutuks või tekitades nahaärritusi! Hoolitsege oma naha eest enne ja pärast päevitamist, et kena päevitus püsiks kauem. Nahahoolduseks on eriti sobiv spetsiaalne solaariumikosmeetika, mis vastab päevitunud naha erivajadustele. Küsige nõu solaariumikeskuse personalilt.
  • Kui UV-kiirgus tekitab allergilisi reaktsioone, soovitame Teil solaariumi kasutamisest hoiduda.
  • Solaariumi kasutamist ei soovitata alla 16 aastastele ja/või inimestele nahatüübiga I.

Akne ja psoriaas

Inimesed, kes aeg-ajalt kannatavad kergekujulise akne all, saavad reeglina abi päikesevannidest. Nahk kuivab veidi ja päikesekiirgusel näib olevat desinfitseeriv ning tervendav toime.
Kuid mõnedel raskematel akne juhtudel avaldab päikesekiirgus hoopis vastupidist mõju: akne reageerib valgusele ja läheb hullemaks.
Kui Teil on kahtlusi, pidage alati nõu oma arstiga, ärge kunagi eksperimenteerige omapäi.

Psoriaasihaigetele on UV-kiirguse ennetava ja raviva toime tõttu soovitatav kindlasti paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UV-A ja UV-B) aparaate külastada. Protseduuride sageduse ja intensiivsuse määrab arst.
Kuna psoriaasi puhul on kuuma klaasi vastas lebamine vastunäidustatud, soovitame nn püstiseid solaariume.

Dekoratiivkosmeetika

Enne päevitamist eemaldage kehalt kosmeetika. Mõned kosmeetikavahendid võivad põhjustada eritundlikkust UV-kiirte suhtes.

Depilatsioon

Pärast depilatsiooni tuleb päevitamisega kindlasti mõned tunnid oodata, sest nahk on ärritunund ja puutunud kokku vahenditega, mille reaktsiooni UV-kiirgusega on raske ennustada.

Lapsed ja I nahatüübiga inimesed

Vanusel on kaudne seos päikesepõletusega. On leitud, et põletuse risk väheneb 3% iga aastaga alates 18. eluaastast. Beebide ja väikelaste õrn nahk on ultraviolettkiirguse suhtes äärmiselt tundlik. See ülitundlikkus kestab umbes viieteistkümnenda eluaastani.

Võrreldes täiskasvanu nahaga leidub laste nahas palju rohkem päikesekiirguse kahjulikele mõjudele vastuvõtlikke rakke. Lapsepõlves läbi elatud nahakahjustused suurendavad hilisemas eas nahavähi tekkimise ohtu.
Seetõttu soovitame me järgmist: kui Teie väikelaps päikese käes viibib, siis kasutage kõrge kaitsefaktoriga päikesekreeme, jälgige, et nad kannaksid kübarat ja kui päike on eriti põletav, ärge lubage neil üldse väljas mängida.
Alla 15-aastastele lastele soovitame me väga mõõdukat solaariumi kasutamist.

Umbes 50-80% inimese kogu eluea UV-kiirguse hulgast saadakse lapsepõlves või noorukieas. See viitab eriliselt just laste kaitsmise tähtsusele UV-kiirguse eest.

Ka I nahatüübiga inimesed on päikese suhtes väga tundlikud ja dermatoloogide arvamuse kohaselt peaksid nad päevitamisest hoiduma. Kuid päikese- ja solaariumivalgust vältides peavad nad toime tulema ka ilma tähtsate positiivsete annustega (nt vitamiin D3 fotosüntees). Seetõttu soovitame väga tundliku nahaga inimestel päevitada äärmiselt ettevaatlikult.

Looduslik päike

Ühel ja samal päeval nii solaariumis kui loodusliku päikese käes päevitamist tuleks kindlasti vältida, et Te ei ületaks päevast kokkupuutenormi ultraviolttkiirtega, sest see võib põhjustada päikesepõletust.

Ravimid

Paljud ravimid võivad põhjustada suurenenud tundlikkust päikesele. Tavalisemad neist on antibiootikumid (doksütsükliin, tetratsükliin, griseofulviin, tseftasidiim, tsiprofloksatsiin, ofloksatsiin jt), põletikuvastased vahendid (ibuprofeen, diklofenak, indometatsiin jt), tiaziidid, vitamiin A derivaadid, mõned antidepressandid jt.
Korraliku päikesekaitse tagamisel ei pea tingimata ravimitest loobuma või neid millegagi asendama. Solaariumis aga ei ole soovitav päikesekaitsega kreeme kasutada. Seetõttu on oluline olla informeeritud. Lugege alati instruktsiooni, sest selles peaks leiduma vastav teave ja konsulteerige oma terapeudiga, kuidas kohandada Teie päevitusprogrammi Teie poolt võetavate ravimitega.
Kui Te alustate oma päevitusprogrammi, siis on arukas pidada 48-tunniseid puhkuseperioode, et vältida soovimatuid reaktsioone.
Kui Teil ilmneb ülitundlikkus, siis katkestage päevitamine kohe ja kui probleemid ei kao iseenesest, pidage nõu oma terapeudiga.

Toiduained, puhastusvahendid ja parfüümid võivad samuti sisaldada aineid, mis oluliselt naha tundlikkust tõstavad.

Mõned ained, mis UV-kiirguse mõjul võivad reaktsioone tekitada:

Aine Kasutamine
Sulfoonamiid Mitmed ravimid, sealhulgas antibiootikumid
Tetratsükliinid Aknevastased ravimid, antibiootikumid
Nalidikshape Urinaarsete põletike vastased ravimid
Kloortalidoon Kuseajati
Sulfonüülureaas Mitmed diabeediravimid
Fenotiasiin Mitmed stressiravimid
Triatsetüüldifenüülisatiin Lahtistid
Psoralea Kiiret päevitust soodustavad vahendid
Tsüklamaadid Magusained
Para-aminobensoehape Päikesepõletusvastased kaitsevahendid
Muskusõli Parfüümid
Valgendid Pesuvahendid
Eosiin Värvained
Haloneensalitsüülhapped Seenevastased koostisosad seepides jm.

Kontrollige, kas Teil ei ole vastunäidustusi solaariumis päevitamiseks ega ravimid, mida Te kasutate, ei sisalda fotosensibilisaatoreid, mis võivad põhjustada ebaühtlast või laigulist päevitumist. (Fotosensibilisaatoriteks nimetatakse aineid, mille keemilised omadused võivad ultraviolettkiirguse mõjul muutuda.)

Rasedus

Raseduse ajal toodab naise organism pigmentatsiooni aktiveerivat hormooni. Seetõttu reageerivad mõned naised raseduse ajal päikesekiirgusele teistmoodi kui nad tavaliselt oleksid reageerinud. Jälgige hoolikalt oma naha muutusi ja ülitundlikkuse puhul vältige ultraviolettkiirgust. Sündimata lapsele ei ole päikesekiirgus kahjulik. Kui Te ei pea vältima looduslikku päikesevalgust, siis võite päevitada ka solaariumis. Siiski tuleb hoiduda liigsest päevitamisest, et vältida organismi ülekoormust. Küsimuste tekkimisel pöörduge oma arsti poole

Vanemad inimesed

Vanem inimene võib päevitada nii palju kui süda soovib, tingimusel, et ta järgib mõistlikku päevitusprogrammi, mis vastab tema naha tüübile. Vanematele inimestele mõjuvad päikesevannid sealjuures eriti hästi, sest tihti saavad nad leevendust lihase- ja reumavalule. Enamgi veel, päikesekiirgus (eriti UV-B) soodustab D3 vitamiini teket, mis aitab ära hoida luustiku hõrenemist.

Südamestimulaator

Südamestimulaatorite valmistajad sooritavad nendega ulatuslikke tehnilisi katseid. Kuna stimulaator kannatab normaalseid kiirgusedoose, siis ei ole stimulaatoriga solaariumis päevitamine mingil viisil kahjulik.

Sünnimärgid

Suuremate sünnimärkide kaitseks tuleks UV-kiirguse eest kasutada spetsiaalseid päevituskreeme (solaariumites on võimalik osta spetsiaalseid nö kleepekaid), eriti pigmentsünnimärgi kohal.

Tätoveeringud

Kõik tätoveeringud kuluvad ja muutuvad ajapikku veidi heledamaks, kuid mitte alati ei ole see otsese päikesekiirguse toime tagajärg. Mõned värvid nagu tint, eriti roheline ja punane, võivad koos päikesekiirgusega tekitada allergilise reaktsiooni. Selle vältimiseks soovitame Teil katta oma tätoveering päikese käes või solaariumis viibimisel päikest blokeeriva kreemiga.
Värske tätoveeringuga on keelatud päevitada.  UV-kiirgus aeglustab armi paranemist, kuna kiirendab vereringet

Veenilaiendid

Põhimõtteliselt võib igaüks, kellel on veenilaiendid, päikesevanne võtta, kuid tingimusel, et jalad on näiteks kokkukeeratud käteräti abil veidi kõrgemale tõstetud. Inimesed, kes on hiljuti veenilaiendite vastast ravi saanud, peavad aga mõneks ajaks päikesevannidest loobuma.

Veeprotseduurid

Soovitame solaariumisse päevitama minna puhta nahaga. Enne päevitamist tasub nahka pesta ning soovitavalt kooriva kreemi või duššigeeliga koorida. Nii saavutate parema ja kauakestva päevitustulemuse. Eriti kehtib see reegel   kasutades isepruunistuvate komponentidega tooteid.
Et mitte ärritada nahka, väldi pesemist peale solaariumi umbes 2-4 tunni jooksul.
Et vältida ülekuumenemist ja dehüdratsiooni, ei ole soovitav otse saunast solaariumi minna.

Värsked armid

Armide korral tuleks oodata päevitamisega, kuni arm on täielikult paranenud, st kuni armil olev koorik on maha tulnud.
UV-kiirgus aeglustab armi paranemist, kuna kiirnedab vereringet.